See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2010) |
Eesti hagijas | |
---|---|
FCI standard nr 366 | |
Rühm | 6: hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud |
Alarühm | 1: hagijad |
Alajaotis | 2: keskmisekasvulised |
Standard nr | 366 |
Erisus | FCI tunnustatud septembrist 2019[1] |
Tüüp | hagijas |
Töökatsed | jah |
Kasutus | jahikoer |
Tunnused | |
Turja kõrgus | 45–52 cm (isane) 42–49 cm (emane) |
Pikkuse indeks | 108–110 (isane) 110–112 cm (emane)[2] |
Kaal | 30–40 kg (isane) 22–32 kg (emane) |
Kattekarv | lühike, ühtlane, jäik ja läikiv[2] |
Karvkate | ülekaalus on kõrbpiirdega mustalaigulised hagijad[2] |
Märkused | Eesti hagijas on EKL vapiloom Tõu kirjeldus EKL lehel |
Meediafailid Wikimedia Commonsis | |
Koer (Canis lupus familiaris) |
Eesti hagijas (inglise Estonian hound, prantsuse Chien Courant d'Estonie, soome eestinajokoira, vene эстонская гончая) on ainus Eestis aretatud koeratõug. Jänese-, rebase- ja ilvesejaht eesti hagijaga pakub jahimehele esteetilist naudingut, sest koeral on kõlav ja meloodiline hääl. Tõug on hävimisohus, sest väikese populatsiooni tõttu on peaaegu kõik viimastel aastatel sündinud kutsikad omavahel sugulased. Eesti hagijas on Eesti Kennelliidu vapiloom.
<ref>
-silt. Viide nimega koer85
on ilma tekstita.